Rooma alguse ajalugu
Igal
roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus
vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad,
samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja
oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei
osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul
piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta
omaga.
§23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad
ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga