Katari usk
maailmast ning saama kirikuteenriks või vaimulikuks, aga mitte preestriks, sest
katarid eitasid vaimulikkonna seisust. Consolamentum oli Püha Vaimu ristimine,
ristimise taassünd, pattude andeksandmine ning ametisseõnnistamine
üheaegselt. Katari täiuslikuks saades pidi oma maised varad kogukonnale
annetama, riietuma musta või sinisesse köisvööga rüüsse ning kohustuma elada
nagu tegid seda kristus ja tema apostlid- pidevalt rännakupeal olev elu,
pühendununa rikkumatusele, palvetamisele, jutlustamisele ning heategevuslikule
tööle. Kuid mis kõige peamine, katari täiuslikud pühendusid sellele, et aidata
teistel inimestel leida tee pimedast ning süngest maailmast, mida juhtis tume
isand, valguse riiki, mida nad uskusid olevat inimkonna alus ja viimne lõpp.
Kui katari täiuslikud tõotasid elada askeetlikku, lihtsalt elu, siis katari
usklikud ei pidanud vastu võtma sama elustiili. Katari usklikud pidid hoiduma