tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises (3) ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee (4) vabasti (5) lahutab voolukontaktid (6). Kontrollnupp (7) on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Joonis 4. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem NB! Kaitsejuht (PE-juht) ei tohi rikkevoolukaitselülitit läbida! Rikkevoolukaitse puhul loetakse kaitse üldjuhul tagatuks,
Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust ning sellele mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest. Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee vabasti lahutab voolukontaktid. Kontrollnupp on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Võrreldes harilike liinikaitselülititega on rikkevoolukaitselüliti erinevus veel selles, et vabasti rakendumisel lülitatakse koos faasijuhiga välja ka kaitstava ahela neutraaljuht, kusjuures neutraaljuhi kontakt sisselülitamisel sulgub esimesena, avaneb aga viimasena. Kaitseseadmete valik. Valiku põhitingimusteks on:
annaabi.ee 
