UNt G G G U C -m U B -m U A -m R IC C IB C IA C I = 0 Joonis 3.9 Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk R tähistab rikkekoha takistust ühefaasilisel maalühisel Jn 3.9 on toodud isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu lihtsustatud skeem, millel on kujutatud trafo faasimähised ja elektrivõrk. Elektrivõrku ainsateks maaga "ühendavateks" elementideks on faaside mahtuvused maa suhtes CA, CB ja CC (ülekandeliinide mahtuvus maa suhtes, trafode mähiste ja läbiviikisolaatorite mahtuvus jms) ja isolatsiooni juhtivus G. Elektrivõrgule rakenduvad trafo faasipinged UA, UB ja UC, ning tekivad voolud I A, IB ja IC,
ringlema. Selle vältimine on üks aktiivmonitori funktsioone; aktiivmonitoriks võib määrata suvalise jaama. Üldist töökindlust tõstab ka radiaalne füüsiline topoloogia: kuna aktiivsed pöördusplokid (MSAU) "näevad" kogu neid läbivat liiklust, saab neid programmeerida kõrvaldama rikkis jaamu. Teatud liiki tõrkeid võimaldab automaatselt kõrvaldada nn. majakmehhanismi (beaconing) algoritm. Kui jaam avastab tõsise tõrke, näiteks kaabli katkestuse, saadab ta välja rikkekoha kirjeldust sisaldava majakkaadri, mille alusel MSAU-d rekonfigureerivad süsteemi automaatselt.
ja peegeldusteguriga määratav osa impulsist Up peegeldub tagasi See impulss jõuab liini algusesse teatud viivitusega, mille määravad ära kaugus rikkekohani l x ja impulsi levimiskiirus liinis v 9 Zk > Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega samasuunaline Zk < Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega vastassuunaline, muus osas sama eelmise juhtumiga Rikkekoha kauguse leidmiseks on vaja teada impulsi levimisaega Dt ja levimiskiirust v lx = v Dt /2 Levimiskiiruse võib võtta orienteeruvalt sama suure kui rikke asukoha määramise korral vahelduvvooluga Praktiliselt on otstarbekas katseliselt määrata ja fikseerida signaali levimiskiirus v kõigis liinides nende kasutuse alguses Kadude mittearvestamisel saab peegeldu-nud impulsi amplituudi leida avaldisega Up = Us[(Zk - Zl)/(Zk + Zl)
sellised, et toite valjalulitamine toimuks etteantud aja jooksul. See peab olema tagatud ahela mistahes punktis toimuva luhise korral, mis tekib faasijuhi ja kaitsejuhi voi pingealti juhtiva osa vahel, vaikese naivtakistuse kaudu (nn metallilise luhis korral). Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas
7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite väljalülitamine toimuma vähemalt 0,4 s jooksul, statsionaarsete tarvitite ning pea- ja rühmatoiteliinide väljalülitamine 5 s jooksul. Kaitse rakendumiseks tuleb täita tingimus ZS Ia U0. 8. Rikkesilmuse takistus ZS koosneb siin toiteallika, faasijuhi ja PEN-juhi takistusest. 9. Rikkekoha takistus loetakse nulliks ja voolu võimalikku hargnemist maasse ei arvestata. Takistuse arvutamisel tuleb üldjuhul arvestada nii päri- kui ka vastu- ja nulljärgnevusega aktiiv- ja induktiivtakistusi. 10. Takistuse mõõtmisel kasutatakse näivtakistusmõõturit. Linnaelamute, äri- ja haldushoonete juhistikes on rikkesilmuse takistus 300 m ning maaelamutes ja põllumajanduses 600 m, kusjuures reaktiivkomponendi võib jätta arvestamata. 11
(joon. 136) läheb vaja testrit (TT-1, Dj-20 vms.). Seda tööd saab teha ainult küllaldaste elektroonika-alaste teadmiste korral. Rikkekoha (türistoriplokk või generaator) määramisel võib süüteseadme toitmiseks käsutada staatoril asuvat aku- laadimismähist (generaatorist väljuv roheline juhe). Sel- leks asetatakse rohelise juhtme pistik valge juhtme pessa.