Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Ükskõik mis rahvusest luuletaja loomingus
oli mägedemotiiv, mis on omane hilisromantismile. Kogemus Alpidest on kandunud üle kogu
Euroopa, millest sai alguse poeetiline vahend, millega maa-ala iseloomustada. Tugev on ka
meremotiiv. Nt J. Kunderi luuletuses on Munamäelt vahutav merd. Tähelepanu pöörati ka
maapinnale (metsa- või põllukujund). Ennekõike metsad, siis aasad ja heinamaad olid loodusluule
tähtsad kujundid. Maapinda kujutatakse viljaka, energiat sisaldava ja rikkalikuna (vrd Vilde
realistliku luulega: selgub, et tegelikult oli Eesti muld soine ja vilets). Ärkamisaegsetes tekstides ei
esine enam soo-motiivi, sest soo on ohtlik, põllumaaks kasutu.
Võõrsil/paguluses olek ja naasmise motiiv. Koduigatsus luulemotiivina tekib, kui eestlased rändavad
välja ja suhtlevad enam Euroopaga, põgenevad või lähevad välismaale õppima. Ei räägita veel
rahvuslikust kuulumisest, vaid maa-alast, sest poliitiline olukord ei lubanud rahvuse ülistamist.