Eutanaasia
olenemata sellest, kas arst oleks ravi jätkanud. Siin on arst rikkunud oma
kutse-eetikat, kuid tegemist on passiivse eutanaasiaga, kus arst ei kutsu esile
surma.
3) Kaudne eutanaasia. Olukord, kus arst annab patsiendile valuvaigisteid
või muid ravimeid vaevuste leevendaniseks, need aga võivad esile kutsuda
surma kiirenemise. Ravimi toime on teoreetiliselt küll täpselt teada, kuid
organismi reaktsioon ei ole alati prognoositav. Arst on küll teadlik rikist,
kuid ta ei saa loobuda ka oma kohustuste täitmisest. Patsient on seisundis,
kus ta nagunii lähemal ajal sureb, kuid vahetu surmapõhjus seisnes
ravimidoosis, mida organism välja ei kannatanud. Formaalselt on patsiendi
surma põhjustanud arst, kriminaalõiguslikult tegutses ta ettevaatamatuse või
kaudse tahtlusega.
Arsti tegevuse juriidilisel hindamisel võib lähtuda nn. kohustuste kollisiooni
vormelist. Nimelt kehtib reegel, et vastuolude korral, kus isik peab täitma
annaabi.ee 
