"riketsioose" - 1 õppematerjal

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Diagnostilist väärtust omab tiitri 4-kordne tõus või ühekordne tiiter 1:160. NB! BIOLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse valgeid hiiri, rotte, küülikuid, merisigu. Väga sensitiivne, sest intraabdominaalsel nakatamisel piisab loomade haigestumiseks 10 mikroobist. Riketsioosid ja tähniline tüüfus (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Rickettsia prowazekii, Rickettsia rickettsii, Coxiella burnetii jt. Esimene neist on väga ohtliku tähnilise tüüfuse tekitaja. NB! Enamik riketsioose on väga nakkavad, seetõttu tuleb laboritöötajatel rangelt järgida ohutusnõudeid, kanda kaitseriietust, kindaid ja respiraatorit. Eriti nakkav on Q-palavik. Mõnevõrra ohutum on töö haigete vereseerumiga. Riketsiooside diagnostika toimub spetsiaalsetes III ohutusklassi laborites. UURITAV MATERJAL. Veri, nahakahjustuse kaaped, koetükikesed (laibalt), vereseerum. DIAGNOSTIKA. Kõige olulisem on serodiagnostika. Vajalik on uurida paarisseerumeid, tiitri tõus