rääkida. 9. Tuumajaam Eestisse ja pikemas perspektiivis võib- olla ka termotuumasüntees! Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on siis väga madal, kui sellega tegelevad tasemel spetsialistid. Kuidas tuumajaam Eesti keskkonnakaitset parandaks? Üks keskmine USA tuhandemegavatine reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendise rikastusastmega uraan-235. Samasuguse võimsusega soojusjaam tarbib aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt.. Seega, selles koguses kasvuhoonegaase, mida tsoojusjaam muidu toodaks, jääks loodusesse paiskamata! Nii loodus kui inimesed jääksid nendest kasvuhoonegaasidest mõjutamata! 10. Rohelised tsoonid Eesti linnakeskustesse! Igale autole on kinnitatud kleps, mis näitab auto gaaside väljutamise taset ( saksa keeles Umweltplakette ). Kõik autod, millel
Kuid hoolimata kohatisest küllalt kõrgest sisaldusest on käesoleval ajal mõistlikum juba rikastatud uraani kontsentraadi sissevedu. On oluline,et uraani enda hind moodustab ca 5% toodetava elektri hinnast, olles ühe kütuse osana, mis moodustab elektri hinnast kuni 10%. Seega isegi uraani hinna kahekordistamine tõstab elektri hinda vaid 3-4%. CANDU 6 tüüpi 750MW reaktor kulutab aastas 113t tuumakütust. Kui kasutada kõrgema rikastusastmega, näiteks 4% kütust, kuluks seda 5 korda vähem. Kanada statistikaameti andmeil oli 2005. aastal tuumakütuse hind 111$/kg, 2008 a. 75 $/kg ja käesoleva aasta aprillis110$/kg. Seega kuluks aastas tuumakütusele ca 125 milj. krooni. Huvitav on teada,et ka Eestimaal on sellega juba tegeletud.Nimelt aastail 1948-1990 toodeti Sillamäel kokku 100022 t uraani, kuid kohalikest varudest oli vähe ja sedagi vaid 1953. aastani. Lihtsam oli tollal uraanimaaki sisse vedada ja siin vaid rikastada.
Turbiin vajab seetõttu kiirgusvarjestust ja igasugused hooldetööd generaatorisaalis tuleb reaktori töötamisel teha kiirgusohutuse meetmeid rakendades. Peale selle vajab BWR reaktor ka 14. Kanal-tüüpi reaktorid (RBMK jne) e. Kergevee grafiitaeglustiga reaktor 9 Endises NSV Liidus väljatöötatud ja ainult selle territooriumil ehitatud reaktoritüüp võimsusega 1000 – 1500 MWe. Tuumkütuseks oli kuni 1986. a. madala rikastusastmega 2 % 235 U uraanoksiid 3,5 m pikkustes kütusekomplektides. Pärast avariid Tšernobõlis suurendati kütuse rikastusastet 2,4 % 235U. Kütus asetseb vertikaalsetes 7 m pikkustes survetorudes, mis paiknevad aeglustigrafiidis. Samas asuvad ka vertikaalsed juhtvardad. Survetorudest voolab soojuskandjana läbi kõrge rõhu all vesi temperatuuril ~ 290 °C, mis erinevalt CANDU reaktorist keeb. RBMK tüüpi reaktorit iseloomustab ohtlik positiivne tagasiside ja seepärast
selle konverteerimine fotosünteesi kaudu, mille käigus sellest ka väike osa salvestatakse. e Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama nn. kriitilise massi ja omama ka sobilikku geomeetrilist kuju, et neutronid massist liiga lihtsalt ei lahkuks. Ideaalsel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. Uraani rikastamine. U-235 on võimeline töötama uraanikatlas madalama rikastusastmega puhul (ca 3,5%) aatompommis aga vaid kõrge U-235 sisalduse korral (ca 30%). U-235 osakaal looduslikus uraanis on vaid 0,5…0,7%, ülejäänu on valdavalt U-238 f Berülliumist vms. materjalist valmistatud neutronpeeglid suunavad tuumkütusest välja lennanud neutronid uuesti lõhustuvasse massi tagasi ning annavad neutronile veel ühe võimaluse leida lõhustuv tuum g Ainete radioaktiivsel lagunemisel vabaneb toosama supernoova sisemuses ebastabiilsetesse
annaabi.ee 
