Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj
probleemi koos süsihappegaasi sidumisega elektrijaama tuhaga, võimaldades samal ajal
vähendada ka eralduvate kasvuhoonegaaside heitekoguseid. Kaubapõlevkivi koosneb kolmest
komponendist - põlevkivist, paekivist ja suletistest. Kui vähendada paekivi ja suletiste osa
kaubapõlevkivis, siis tõuseb ta kütteväärtus. Suurendades CFB (keevkiht) katlasse suubuva
kütuse kütteväärtust, mis käesoleval ajal on 8,4 MJ/kg kuni 11,6 MJ/kg, mis saavutatakse
kaevandamise tehnoloogia ja rikastamisprotsessi moderniseerimisega, väheneb põlevkivi
põletamise tehnoloogiast põhjustatud (ei lagune kogu CaCO3) CO2 hulk 7% ja katlasse
mineva kaubapõlevkivi hulk 24%, mis vähendab omakorda CO2 ja tuha hulka 24% võrra.
Sellest tulenevalt vähenevad kaubapõlevkivi ja elektrijaama tuha transpordikulud ja
keskkonnatasud. Õli väljatulek TSK-st (tahke soojuskandja) suureneb 1,5 korda (50%), kui
kasutada rikastatus põlevkivi. Seda kõike on võimalik garanteerida parima võimaliku tehnika