Toiduhügieen ja ohutus
arvestades inokulaadi mahtu ning lahjendusastet. Seda meetodit kasutatakse
tavaliselt mikroobigruppide loendamiseks, mida harilikult leitakse >100 g1 või
cm2 kohta. Et enamik patogeene esineb sellest madalamal tasemel, siis kasutatakse
MPN-meetodit suhteliselt harva. Erandiks on Staphylococcus aureus'e arvukuse
määramine, seda eriti töödeldud (kuumutatud või fermenteeritud) lihatoodetest.
Mõningatel juhtudel, kus patogeene esineb tõenäoliselt palju, võib paralleelselt
rikastamismeetodiga kasutada otsekülvi tehnikat (nt listeeriate loendamisel töödel-
dud lihast pärast pikaaegset jahutamist või kampülobakterite loendamisel linnu-
lihast). Otsekülvamise meetodit kasutatakse kõige sagedamini tegeliku mikroobide
arvu hindamiseks. Tavaliselt tehakse seda mitteselektiivsel agaril, rakendades
inkubeerimist 2530 °C juures aeroobsetes tingimustes. Otsekülvamise mõistega
paralleelselt on kasutusel olnud mitmed sünonüümid, kuid sõltumata mõistest on