SLÄNG
(Rätsep 2002: 70-71,
Saareste 1952: 55)
Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt
tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr.
Tänapäeval germaani laenude arv ulatub peaaegu 400ni ehk umbes 5% tüvede
koguarvust. Germaani laenude arv on kahekordistatud balti laenude võrra. Näiteid: ader,
haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikasjt. Germaani laenud
alluvad Skandinaaviast mõjule sellistes valdkonnas nagu maaharimine, kalastus,
karjakasvatus, kalapüük, metallitöö, kaubandus ja ühiskonnaelu. (Saareste 1952: 56,
Rätsep 2002: 71)
Järgmiseks rühmaks on peetud slaavi laenud, mis on tulnud keelde muistsest
lääneslaavi keelest. Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende
seas on aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav jt. Slaavlased
annaabi.ee 
