REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU
Kui siis mõned on
seda suutnud, tuleb pastoril neid osavalt küsitleda. Neid, kes ,,hukatusliku põlguse ja
hoolimatuse tõttu püha katekismuse õpetust õppida ei taha, ei tohi ta sootuks mitte lubada
armulauda ega vaderiks, vaid peab hoopis püüdma, et krahvlikud komandandid neid
asjakohaste sunnivahenditega selleks ergutaksid, ja kui seegi ei aita, siis tuleb neid
hirmutada kirikukohtu ette kutsumise, avaliku põlu ja kristliku matuse keeluga. Kui nad aga
sellises riivatuses surevad, visatakse nad sohu." (Andresen 1997, 123)
Väga oluline oli, et 1546. aastal tegi Tallinna triviaalkooli rektor M. Loe raele ettepaneku
hakata õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles. Eesti oludes tähendas see eestikeelse
algõpetuse algust ja luterlike kirikuraamatute tõlkimise hoogustumist. Kahtlemata oli see
pöördepunktiks Eesti kooli ajaloos.
SADA AASTAT PÄRAST REFORMATSIOONI