Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
,,Mul on tundide eest saada," seletas Indrek.
,,Kuipalju?"
,,Üle rubla."
,,See on ikkagi vähe," arvas direktor.
,,Ma annan tunda edasi," ütles Indrek.
,,Mis te saate tunnist?"
,,Ühelt viisteist, teiselt kakskümmend."
Härra Maurus vahtis tükk aega üle prillide Indrekule otsa, kes seisis reisuvalmis tema ees: pikk
hall kodukootud palitu seljas, kalossid jalas ja müts käes.
,,Teie olete idioot," ütles direktor viimaks tõsiselt, aga kuidagi nõnda, et Indrek ei tundnud ennast
sugugi riivatuna, vaid ennem meelitatuna. ,,Nii vähese rahaga tahate teie algada võitlust jumala
ja tema poja vastu! Warten Sie ein Bischen, warten Sie," ütles ta saksa keeli, kobas kätega
taskuis, kus kõlises raha, pöördus siis ümber, nagu oleks tal suur rutt ja läks üles. Sel
silmapilgul, kus Indrek üksi jäi ja nagu nõutult seisis, et kas direktorit oodata või mitte, algas
keegi kuski tagumises ruumis krahvi toodud laulu: ,,Ükskord popil oli peni," mida tänapäevani