Nimetu
Ükski märgisüsteem poleks
toiminud ilma teisteta, kuid koos moodustavad need ühtlase terviku; loo, mis on jutustatud
läbi väikese tüdruku silmade.
Urmas Lennuk on oma trupiga leidnud aspektid, mida erinevad inimesed enda
lapsepõlvest võivad mäletada - kõik oli lõbus, joonistati kriidiga, õed-vennad olid
kiuslikud, muusika tipp oli The Beatles, sõpradega mängimine oli parim ajaviide, soengud
olid lohakad ja seljas olid riiuriided, õudusjutud olid põnevad ja sulle õpetati päevast
päeva, mis on õige ja mis vale. Kõigele sellele on lisatud väikeses koguses tõsiseid
täiskasvanute teemasid ja hulganisti naiivsust. Lavastaja ise on öelnud ühes intervjuus:
,,Lavastus võiks tekitada tunde, et inimesed on ilusad ja head. See ongi see teema, mille
pärast me selle lavastuse oleme ette võtnud. Kui ka kaks-kolm inimest sellest muutub
paremaks, siis on see jumala õnnistus.» Kui istuda saalis ja vaadata kõiki neid