E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» 2
Lahutamine ei olnud raske, sest Delvig oli külmavereline ja Risbiter teadis väga hästi, et
vastane jõu ning osavuse poolest temast kangem oli. Mõõgad pisteti tuppe, aga seltsiliste hea
tuju oli tükiks ajaks rikutud. Risbiter andis hobusele kännuseid ja kihutas tüki maad teistest
ette. Tee käänas järsku metsatuka sisse. Korraga nägi Risbiter umbes saja sammu maa peal
üksikut rändajat, kes teda silmates teelt kõrvale astus ja puude vahele kadus. Risbiter oli
riiuotsimise tujus ja arvas õigusega, et üksik jalakäija, keda tema kui ratsanik üleliiga karta ei
pruukinud, temale otse tuju parandamiseks käe alla oli juhtunud. Ta vaatas tagasi, kas
kaaslased
ligidal, kihutas siis metsa ja leidis rändaja varsti üles. See oli kõrge kas-vuga noormees, kelle
tugevaid liikmeid pikk talupoja ülikuub kattis. Pehme, laia äärega ja kõrge põhjaga kübar oli
tal
peas, pikkade säärtega sõjamehe saapad jalas. Tema ülikonnast ei võinud õieti aru saada, kas
ta