suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestmann nääkleb Sanderi ameti kallal, et kõik, mis ta teeb on üks suur ebaõnnestumine ning et tal niivõrd saamatu väimees on. (Tagatoas on Matilda ja Laura vaheaegu nähtavale tulnud. Esimene, kübara ja pealisriidega, laseb õde endal loori siduda. Laura, temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti vasakut jalga.) Vestman lahkub äärmise põlgusega Sanderi vastu. Matildale ei meeldi, et nad omavahel niimoodi riiuksis on ning süüdistab selles Sanderit, et ta oma kirjatööd endiselt valmis pole saanud. Matilda käsutab oma nooremal õde talle igasugu lambiseid asju tegema, millega ta saaks ka ise täiesti vabalt hakkama. Matilda ning Sander räägivad mingist kolimise plaanist. Kui Laura enam vanema õe käskusid täita ei viitsi, paneb Matilda oma mehe rakke ette. Mees avaldab lootust, et ta jõuab varsti valmis, ent naine ei kannata seda iba ära ning paneb paika ultimaatiumi, et kolme