Eesti looduslikud pühapaigad
hobuserauad.
Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas
Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj)
Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis-
kalmeid jäävad edasi
Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese
aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On
toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga
tähtsad riitusepaigad.
Potensiaalsed pühapaigad:
Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid
hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi.
Piirkondlikud erinevused ja nende taust:
Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani
Sisemaa – alates Viljandimaast ja Tartumaast
Nende alade vahel on sooalad.
Lohukivid on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. 5-7 cm läbimõõduga
lohukesed, ligi 1750. Rainnikusidusad maakonnad. Lohkude põhjus?
Viljakusmaagia
annaabi.ee 
