Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin
suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega.
Vanemate järvede nõokontuurid kujunesid juba kvaternaarieelsel ajal aastamiljoneid kestnud
erosioonilis- denudatsiooniliste protsesside toimel, kuid järvede nüüdisilme pärineb siiski
viimasest jääajast, mil mööda nõgu liikus aluspõhja tugevasti kujutav jääkeel.
Meteoriitsed järved, mis on tekkinud mõnda meteoriidikraatrisse. Eesti järvedest on meteo-
riitne näiteks Kaali järv. Meteoriitsete järvede nõgu on tavaliselt küllaltki sümmeet-riline ja
täpselt poolkera kujuline, sest see on tekkinud siiski meteoriidi põrkumisel maapinnaga.
Mandrijää-alused järved on kaetud jäämassiiviga või mandrijääga. Nende järvede vedela vee
olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana. Mõnikord soojendavad sellised järvi
geotermaaljõud.
Vulkaanilised järved võivad tekkida vukaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse
annaabi.ee 
