V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Itaalia nõianaistel
aga ootab läve ees sikk. Kuid kõigil tuleb korstna kaudu välja lennata.»
Noore, pealaest jalatallani relvastatud võrukaela hääl ületas lärmi:
«Hõissa! Hõissa! Täna on mul esimest korda mõõk vööl. Hulgus? Jah, olen hulgus, kurat
võtaks! Valage mulle viina! Sõbrad, minu nimi on Jehan Frollo du Moulin, mina olen
aadlimees. Mina ütlen teile, et kui
391
jumal oleks sõjamees, hakkaks ta riisujaks. Vennad, meid ootab see tore sõjakäik! Me
oleme kõik vaprad mehed. Kirik ümber piirata, uksed sisse murda, noor tüdruk ära päästa
kohtunike küüsist, pappide käest klooster maha kiskuda, piiskop ühes ta lossiga ära põletada,
see kõik on meil kiiremini tehtud, kui pürjer-meister saab lusikatäie leent alla neelata.
Meie asi on õiglane, riisume kiriku tühjaks ja loril lõpp. Quasimodo poome üles. Kas te, mu
2
3
1
preilid, Quasimodot tunnete