Juhtplokk (Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus. 14) Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks. Seadmete draiverid töötavad kernelireziimis ja muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Riistavara abstraktsioonikiht (HAL - Hardware Abstraction Layer), isoleerib draiverid protsessori ja katkestustekontrolleri spetsiifikast läbi rakendusliideste, mis peidavad platvormidevahelised erinevused.
Linux OS kasutab monoliitse kerneliga arhitektuuri. Windowsi kerneli ümber on koondatud muud kernelireziimis töötavad komponendid, mis pakuvad kõiki OS'i teenuseid nagu mälu haldus, protsessi ja lõimede haldus, turvalisus, S/V, võrgundus, protsesside vaheline kommunikatsioon ja graafilise kasutajaliidese funktsioonid. Kernelireziimis töötavad ka seadmete draiverid, mis muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Kernelireziimis töötavad komponendid peavad olema väga hästi testitud ja draiverid OS'iga ühilduvad, sest häired nende töös muudavad ebastabiilseks kogu OS'i. Selleks, et kaitsta OS'i kasutajarakenduste eest on OS'is kasutusel erinevad protsessori reziimid kernelile ehk kernelireziim (Kernel Mode või Supervisor Mode) ja kasutajarakendustele ehk kasutajareziim (User Mode). Kasutajarakendused töötavad
EPROM (Erasable PROM) - mitmekrodselt programmeeritav püsimälukiip, mille ümberprogrammeerimiseks on vaja vana programm kustutada ultraviolettkiirguse abil. EEPROM (Electrically Erasable PROM) - mitmekordselt ümberprogrammeeritav püsimälukiip, mille eelnev kustutamine toimub elektrilise signaali abil ja seda tüüpi püsimälu kasutatakse tänapäevastes arvutites ja riistvaraseadmetes, et võimaldada riistvaraseadmete programmikoodi uuendada paranduste ja uue funktsionaalsuse lisamiseks. Mälude veakontroll on kasutusel kriitilistes kontrollerites või serverarvutites. Veakontroll võib olla realiseeritud kas paarsuskontrolliga, kus teatud arvu bittide kohta arvutatakse kontrollsumma ning andmete mälust lugemisel kontrollitakse, kas summa on sama. Sellise lahenduse korral on võimalik avastada 1-bitiseid mäluvigu. Teine mälukiipides tuntud veakontrollimeetod on ECC (Error detection and correction)
annaabi.ee 
