Inkvisitsioon
Ülestunnistuse väljapressimine oli
inkvisitsiooni kohtu protsetuuri põhiline lüli.
Inkvisiitor valmistas end arreteeritu ülekuulamiseks väga suure hoolega ette. Kõigepealt
tutvus ta tema elulooga, otsides eleest välja kõigud, millistest kinni haarates ta lootis oma
ohvri murda.
PIINAMINE
Kui inkvisiitorid jõutsid järeldusele, et veenmise , ähvarduse ja kavaluse abil ei ole võimalik
murda süüdistatava tahet, siis lasti käiku vägivald ja piinamine.
Piinakambri riistastik oli üpris kesine: peksu- ja venituspink, nuudid. Sagli piinati vee ja
näljaga. Pärast piinamist ravis arst haavad jällegi terveks, sest tuleriidal pidi ketser olema
vigastusteta.
KOHTUOTSUS
Inkvisiitorid kas võitsid või jäid kaotajaks. esimesel juhul oli süüdistatav andnud neile
vajalikud vastused, tunnistanud ennast süüdi, taganenud oma vastakatest vaadetset, leppinud
kirikuga. Teisel juhul oli süüditatav jäänud kindlaks oma süütusele. Tegelikult ei mõistnud