jätab tagajärje saatuse hooleks. Sest loodust võita saab üksnes järele andes: ja mis on mõtiskluses põhjuseks, see on tegevuses reegliks". Esimese aforismiga tahab Bacon öelda,et inimene ei ole looduse suhtes iseseisev,tal puudub iseseisvus looduses,inimene osaleb looduses nii teo kui mõttega ning et ta kuulub loodusega lahutamatult kokku. Teises aforismis tahab ta öelda et ilma praktiliste vahenditeta või teoreetiliste riistadeta millega me uurimistegevust sooritame looduse suhtes,saame vähe aru võrreldes sellega kui meil oleks need riistad või vahendid, ehk siis et looduse mõistmine on seda efektiivsem ,mida paremad riistad meile on. Ta väidab et mitte inimene ei ole iseseisev vaid hoopis loodus ei ole iseseisev. Loodus on in jaoks tema eesmärkide saavutamise vahend. Ja tööriistadega saavutabki inimene selle mida tal looduses vaja on. Oma kolmanda aforismiga võtab ta kokku 2 esimest
Ent kuigi alkeemikud ei saavutanud kunagi oma eesmärke, siis sellest hoolimata ei olnud see ligi pooleteist tuhande aasta pikkune periood viljatu etapp keemia elus. 19. sajandi kuulus keemik Justus Liebig (1803 1873) küsis: "Tõepoolest, mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt avastatud väävel-, sool- ja lämmastikhappeta, ilma fosfori ja ammoniaagita, ilma piirituse, atsetooni ja eetrita? Mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt kasutusele võetud laboratooriuminõude ja riistadeta, ilma kolbide, retortide, vee- ja liivavannideta?" Lisaks lõid nad teadusliku keemia jaoks sellised ainete puhastusmeetodid nagu filtreerimine, destilleerimine ja kristallisatsioon, sublimatsioon. Lisaks kuuluvad alkeemikutele ka paljude värvide, värviliste klaaside, metallisulamite, aluste ja hapete saamisviiside au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Mitmed alkeemikute saladused ootavad aga veel lahendamist. Nende nn Hermese meetod võimaldas anumaid kinni korkida nii
annaabi.ee 
