Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
Sisaldas palju tsiviil-ja pärimisõigusnorme, aga ka
kriminaalõigust.
Notarid ja sündikud: Kõrgkeskajal kasvanud vararingluse tõttu vajati üha rohkem ja
paremaid juriste. Nende õpetamisega tegeleti algselt peamiselt bolognas ning neid
vajatigi kõige rohkem esialgus Põhja-Itaalia linnades, kus omandi- ja
kaubandusõigusega tegelemine andis neile ameti ja leiva. Paljud notarina tegutsevad
isikud pidasid selle kõrval ka kaubandus- ja ühistulepingute maakleri ametit. Kasvavate
riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli
õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida
vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt
administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina,
tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui
kirjutajana.