Modelleerimine II KT - aka buckle up, we gon bullshit through this 1. Zachmani tugiraamistik Ettevõte, ärisüsteemi vms kirjeldamiseks mõeldud. Kahemõõtmeline tabel, mille veerud vastavad süsteemianalüütiku põhiküsimustele. Read – süsteemitöö (arendus+ülalhoid) põhilistele osapooltele – huvigruppidele (slaidil followed by some nonsense, kas see on üldine mandatory osa või ta lihtsalt tõi näiteid?). Lahtrites on kindlat tüüpi ning kindlale huvigrupile suunatud mudelid (nt graafilised PS. Seda me siin aines teemegi) Ärivaldkond – eesmärgipärane inimtegevus. Seda iseloomustavad eesmärgid, vahendid, tegijad, asukoht, kirjeldus ja aeg EHK miks (eesmärk), mis(objekt), kes(inimesed), kus(asukohad), kuidas (protsessid) ja millal(sündmused). Kui valdkonnas mängib tähtist rolli inimene, võib seda pidada ärivald(konnaks). Raamistik rakendub igale ettevõttele, ükskõik kui keerukas see ka poleks. Puhas valdkond – Ülemised kaks rida. Kõik muu o...
Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegun...
Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel co...
annaabi.ee 
