"riindama" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

jiiiida ning endale sada sammu tagapool jiirgneda, kOTcijiille kiisutas karjuse kondima kaugel enda ees.Keskpiieval kiiskis ta karjusel end seljas kanda. Karjus talus koike kannatlikult ning leebe ilme tema niio!t ei kadunud ka koige kumavamatel hetkedel. Ta oli teel, kuid samas ka iira, endiselt kangastusid tem a silme ees lugematud maailma teed, radade algused ja lopud. Endiselt elas ta liibi koikide maailma teekiiijate motteid ja tundeid. Seeranci kulges ruumis, kuid karjuse vaim viis ta riindama ka ajas - ta kondis koos inimestega, kes olid elanud sadu aastaid tagasi. Miilestuski neist oli maa pealt kustunud, ammu tallasid nad taevaseid radu. Karjuse teekaaslasteksolid kaupmehed ja vagabundid, pillimehed ja kiisitoosellid, riiiitlid ja kuningate kiiskjalad, maadeavastajad ja mui- dugi miigikarjused. Ta kiiis nendega hommikuviirskuses ja keskpiievases leitsakus, sajus ja piiikeseloosas. Ta oli oma rajal, aga samas rajalt iira. Kui .