Lõhe
Lõhe peamised toiduobjektid meres on kilu ja räim. Rikkalik söögilaud tagab kala kiire
kasvu. Ühe kuni viie aasta möödudes pöörduvad lõhed tagasi kodujõkke, otsides õiget
suunda päikese, hoovuste ja maa magnetvälja abil. Jõe suuet aitab leida erakordne
lõhnamälu ja haistmine.
Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega
Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas
riimveekogus Läänemeres. Atlandi idakaldal ulatub lõhe leviala Portugalist (41º
põhjalaiust) kuni Kara mereni, läänekaldal Connecticuti jõest Labradori poolsaare
põhjatipuni. Põhjas küünib levila Islandi ja Lõuna-Gröönimaani.
Atlandi lõhe paikne vorm nn. järvelõhe (S. salar morpha sebago) elab mõnes suures
sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja
Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone.