Saastumine
kohaks Pandivere kõrgustik. Eestis on selle ala kaitseks vastu võetud seadus, millega
piiratakse seal piirkonnas väetiste kasutamist [10]. Väetiste kasutamise tulemusena tekib aastas
~100 miljonit tonni lämmastikku. Seda on ligikaudu 100 korda rohkem kui 40 aastat tagasi,
mil sattus loodusesse ~1 miljonit tonni lämmastikku.
Vesiviljelus: Kalakasvatuse osatähtsus on viimase 20 aasta jooksul kasvanud. Ligikaudu
43% vesiviljelusest hõlmab mere- või riimveekeskkondi. Kala ja krevettide kasvatused
toodavad lämmastik- ja fosforsaastet, mis võib tõsiselt mõjutada ümbritsevat veeökosüsteemi.
Iga tonni kala kohta tekib 4266 kg lämmastiksaastet.[9]
Linnad ja tööstused
Suurimateks saasteallikateks on tselluloosi- ja paberivabrikud, toiduainetööstused ja olme.
Nende tõttu tekib suurel hulgal reovett, mille kaudu satub lämmastik loodusesse. Reostuse
protsent erineb riigiti, kuna reovee puhastuse tase on riigiti erinev. Probleemiks on ka