12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused
Henriku kroonika originaalkäsikiri pole säilinud. Ärakirjade järgi on teost korduvalt välja
antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles
avaldati aastail 1881-83 ja senini viimane 1982.a Tallinnas (R.Kleisi tõlkes). Selle alusel
ilmus 1993.a ka rahvaväljaanne (ilma ladinakeelse originaaltekstita).
Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-,
harvemini värsivormis (riimkroonikad). Keskajal oli kroonika – enamasti munkade poolt
kirjutatuna – ajalookirjanduse valitsev žanr, mille kaugemateks eelkäijateks peetakse Antiik-
Rooma annaale. Kroonikas esitavate sündmuste sügavamaid seoseid ei selgitata ega
analüüsita.
Hilisematest Eestit puudutavatest ajaraamatutest võib esile tõsta Liivimaa vanemat
riimkroonikat (koostatud 13.sajandi lõpupoolel, autor tundmata) ja Liivimaa nooremat
riimkroonikat (autor Hoeneke). Viimases leidub andmeid 14
annaabi.ee 
