Luule
Tuntuimad värsijalad
v trohheus;
v jamb ;
vv daktül;
vv anapest;
spondeus;
v v amphibrahh;
v kretikus.
Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases
kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse
algriimi (alliteratsiooni ja assonantsi). Selle kasutust tunneme eriti eesti rahvaluulest.
Traditsioonilistes värsivormides leiab seevastu kasutust eeskätt lõppriim. See riimivorm
on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja
muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega
riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime.
Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel
eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3-
annaabi.ee 
