Marie Under
silmapaistev viljeleja, kes astus sajandilõpu sonetitegemisest suure kunstilise sammu edasi.
Need mõjusid uute, julgete rütmidena eesti luules, kus lembevärssides oli domineerinud
loobumisnukrus.
Stiilihäälestuselt kuulub Marie Underi nooruslüürika impressionismi valdkonda.
Sonetivormi käsitleb Under vabalt, pidamata kinni rangetest sonetireeglitest. Kuigi Underi
sonetis leidub ka kulunud riime, rohkesti keelekonarlust, germanisme, väärab ta loomupärane
riimimiskergus ja kujundiline külluslikkus ometi A. Jürgensteini omaaegse hoiatuse, et soneti
liistule ei tasu eesti tundmusi koolutada.
Marie Under oli siurulaste hulgas keskne luuletaja, tema luulekujund oli kõige värvikam,
aga ka kõige ärritavam väikekodanliku maitse jaoks.
Underi nooruslüürika, eriti tema armastussonett võeti kriitika ja publiku poolt vastu
poleemilise tähelepanuga. Pooldava vaimustuse kõrval leidus ka eitavaid parodeerivaid
hinnanguid.