"Viiding on tõesti olnud mulle väga kaua aega tähtis. Tegelikult oli Jüri Üdi esimene luuletaja, keda ma millalgi vahetult enne keskkooli hakkasin lugema nii, nagu ma praegu luulet loen. Enne olid ikka Runnel ja teised, kelle tekstides oli minu jaoks mingi nali või lööv kujund, ja veel enne seda lasteluule. Aga siis tuli Üdi ja pärast seda olen ma teda rohkem kui viieteistkümne aasta jooksul lugenud, kusjuures pigem Üdi nime all kirjutatud ja kummalisel kombel just valdavalt riimilisi tekste. Ma olen selle aja jooksul ise palju muutunud ning ühtesid ja samu Üdi tekste vähemalt kolme erinevat moodi lugenud. On juhtunud, et olen aastate möödudes, oluliselt teistsugusena, sama raamatu kätte võtnud ja sama luuletust lugenud. Kui selles luuletuses oleks ainult see, mida ma kunagi sealt leidsin, siis võibolla ta ei pakukski mulle enam midagi, aga ma leian sealt midagi, mis mind kõnetab sellisena, nagu ma seda lugedes parajasti olen.
Suurem osa repertuaarist omandati siiski väljaspool kodu: pulmades, noorte pidudel, tööl. Epp Vasar (18281895) oli pärit Mulgimaalt Paistu kihelkonnast. Laule olevat Epp õppinud teistelt laulikutelt, kuid ta olnud võimeline ka ise neid looma. Temalt kirjutatud lauludest olevat 2030 olnud ta enda noores eas loodud laulud, mis levisid ka rahva sekka. Valdavalt olid tema lauldud laulud regivärsilised, kuid leidus ka mõningaid riimilisi laule. Kahjuks on enamik temalt kirja pandud laule kaotsi läinud, 800 laulust on säilinud umbes 250. Liis Alas (18501939) oli pärit Kihnust, rahvasuus tuntud ka kui Kuraga Liis. Tema oli omal ajal 88-aastasena Kihnu saare vanim laulik. Kooliõppust polnud ta kunagi saanud. Lugeda ta siiski oskas, aga mitte kirjutada. Laulma hakkas Liis juba kaheksa-aastaselt. Liis Alasilt on jäädvustatud 69 terviklikku regilaulu, millest suurem osa on pulmalaulud
annaabi.ee 
