Eesti lähiajalugu
kaitseväe erinevad sõjaplaanid viidi Venemaa Riiklikusse Sõjaarhiivis tallel. Sõda tõi kaasa selle, et sõja
käigus osa arhiivimaterjale hävitati, osa viidi Eestist ära sakslaste poolt, aga mitte väga palju. Oluline oli
tollaste arhiivitöötajate taiplik tegutsemine - paigutasid materjalid üle Eesti. 1945. aastal loodi partei
dokumentide hoidmiseks eraldi parteiarhiiv. 1948. aastal reorganiseeriti NSS Eesti Riigi Keskarhiiv
Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö riilikuks keskarhiiviks (ORKA). Tartu arhiiv muudeti
eraldi arhiiviks Eesti NS Ajaloo Riiklik Keskarhiiv (RAKA) - hakati ellu rakendama sellist põhimõtet, et
kõik need dokumendid, mis on enne 1917. aastat on RAKA valduses, uuemad dokumendid ORKA-s. Lisaks
on oluline see, et maakondades, hiljem rajoonides loodi rajooniarhiivid ning nende arhiivide ülesandeks oli
talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus
annaabi.ee 
