sellepärast, et ta oleks halb kunstnik. Asi on selles, et Adamson kui partei liige ja Kunstnike Liidu esimees ajas parteivastast liini. Ta esindas kodanlik- natsionalisdikke tendentse kunstis. Uue poliitika juurde kuulus ka kõrgema kunstihariduse reorganiseerimine. Kunstikõrg- kool viidi Tartust Tallinna, et sellel oleks lihtsam silma peal hoida. Iseseisvusajal kogu kunstielu suunanäitajaks olnud Tartu Pallase kunstikool suleti ja Tallinna asutati uus kunstikõrgkool Eesti NSV Riildik Kunstiinstituut. Katse katkestada side Tartuga teenis ka poliitilisi eesmärke. 1955. aasta paiku alanud sula lasi kultuurielus ohje lõdvemaks ja tõi kogu kümnendiks tagasi esteetilise kriteeriumi kunstis. Esile kerkisid kõige vormi vastu, graafikas tehnikate täieliku valitsemise ja üldreeglina vastumeelsuse iga-
töötasid kõrgemad kunstikoolid nii Tallinnas vähenev ideoloogiline sõda. kui Tartus, kuid seoses kodanlike natsionalistide Viimasena lisandus Nõukogude ajal Eesti väljajuurimise ja üldise kontsentree kõrgkoolide nimekirja 1952. aastal asutatud rimiskampaaniaga Tartu “Pallas” likvideeriti, ja Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPedI). uksed avas Eesti Riildik Kunstiinstituut Eesti teaduses alustas nõukogude võim Tallinnas (ERKI). Peeti tõsiseid plaane ka oma ümberkorraldusi Tartus asuva Eesti ülikooli üleviimiseks Tallinna, mis siiski ei Teaduste Akadeemia sulgemisega, sest ise teostunud. Suleti ka Tartu kirjastused, millest seisvusaegne akadeemia ei vastanud uutele