Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil
mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks
· Talitaja ja vöörmündrid
· Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning
Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid
· Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised
Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja
hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja
rahamaksud.
Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha
maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest
mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem
oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna
otseses mõttes meeste tõmbamisega.
Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli
ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas