Babüloonia
majanduslik süsteem. Linnriikide kuningad loovutasid varem tsentraliseeritud juhtimisele
allutatud riigimaad, käsitöökojad ja kaubandusasutused üksikisikuile, kes hakkasid neid valdama,
kuigi nad ei olnud nende omanikud. Eraisikute valdusse läks märgatav osa kaubandusest,
käsitööst ja maksustamisest. Templite majandusliku iseseisvumisega muutus koguni preestri-
ametite jagamine, mis oli olnud range riiklikukontrolli all, eraisikute manipuleeritavaks,
ostetavaks ja pärandatavaks. Paljud rikkad ja initsiatiivikad inimesed said võimaluse iseseisvaks
majandustegevuseks, nad hakkasid kasutama sõjapõgenikke, kes rahuliku elupaiga otsinguil olid
nõus töötama võlaorjuses või üürnikena.
Vana-Babüloonia ajajärk: XIX-XVI, Vana-Babüloonia ehk Amoriidi dünastia: 1894-1595. Vana-
Babüloonia ajajärk on otseselt seotud Babüloni linna esiletõusuga ja suurrigiga, mille rajas selle