Õiguse entsüklopeedia
Koosseisu alusel võivad
kohtud olla ainuisikulised ja kollegiaalsed. Ainuisikuline on halduskohtu. Kollegiaalsed on
apellatsiooni jne. Funktsiooni kestuse alusel: korralised ja erakorralised kohtud. Korralised:
üld- ja erikohtud. Üldkohtud on nt kriminaal-, tsiviil- ja väärtegudega tegelevad kohtud.
Erikohtud on halduskohtud. Erakorralised- tekkivad teatud olukorras, nt sõjatribunal. PS
Eestis keelab igasuguste erakorraliste kohtute loomise. Kriminaal, tsiviil, haldus ja
rahukohtud. Riiklikterritoriaalses korras võivad olla territoriaalkohtud ja föderaalkohtud (üks
puudu). Spetsiifilise funktsiooni järgi- konstitutsiooniline kohus. Rahvusliku tunnuse alusel:
rahvuslikud ja rahvusvahelised kohtud.
82. . Järelvalve institutsioonid.
Järelevalve institutsioonid: teenistusjärelvalve- järelevalve riigiorganite tegevuse,
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Järelevalve seaduslikkuse üle hõlmab kontrollitava organi
annaabi.ee 
