Eesti riigi areng
a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab
riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi
Maanõukogu 28. novembri akt, mis on esimene Eesti riigiakt ja ühtlasi Eesti riigi esimene
eelkonstitutsioon.
28. novembri eelkonstitutsioon konstrueeris kõrgemad riigiorganid, sättis kõrgemate organite
võimuvahekorra ning määras kindlaks kõrgema võimu käsitsemise alused. See esimene
põhiseaduslik akt oli ühtlasi kõrgematele riiklikkudele organitele tuleviku töökavaks. 28.
6
novembri aktiga põhjustatud muudatused senises õiguslikus korras sisaldusid selles, et
endised kõrgemad kogukondlikud organid – Maanõukogu ja Maavalitsus – varustati
riigiorganite võimuga. Paraku jäi lõplik riigivorm selle aktiga siiski kindlaks määramata ning