formaaldemokraatlikud põhimõtted madaldusid peagi erakondade huvipõhimõtteiks. Põhiseaduslik formaaldemokraatia ei arenenud mitte sotsiaaldemokraatiaks riigiõigusteaduslikus mõttes, vaid moondus erakondade staapidest juhitud rahvavõõraks kaukademokraatiaks. Nii kujunenud olustikus rahvasse süvenes ränk reaktsioon Riigikogu ja erakondade vastu, mis väljendus 1933. a. oktoobris muudetud Ps-e uutes normistikes. Riiklikkude võimude rakkimis Riigikogu osatähtsus vähenes suuresti. Kuigi riigikogu jäi nüüdki nelja-aastase ametikestusega kestvaks seadusandlusasutiseks, tehti tema istungjärkude korraldamine ja isegi liikmeskonna volituste kestus sõltuvaks kõrgemast haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud, ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel
Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 248. 24. septembril 1921 · Seadus riigile maja omandamiseks tarvismineva krediidi määramise kohta. RT 1921, 86, 132. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 238. · Seadus riikliku põlevkivitööstuse juhatajate ja teenijate preemia kohta. RT 1921, 86, 133. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 11. novembril 1921. RT 1921, 103, 196. · Seadus maade võõrandamise kohta riiklikkude põlevkivikaevanduste tarvitamiseks. RT 1921, 86, 134. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 206. · Seadus teedeministeeriumi posti-telegraafi-telefoni ametkonna 1921 a. korraliste kulude eelarve muudatuse kohta. RT 1921, 86, 135. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 216. · Seadus Vabaduse Risti põhikirja §§ 13, 19 ja 20 muutmise ja täiendamise kohta. RT 1921, 86, 138. Kinnitatud Riigikogu poolt 18