SPORT-jooksmine
Olümpiamängudel on väga pikaajalised traditsioonid. Nende algus ulatub kaugesse
antiikaega. Kreekas, Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus, Kronose mäe jalamil
korraldati juba alates VIII sajandist e.K.r pidulikke mänge, kus toimusid sportlikud
võistlused. Ametlik olümpiamängude algusaasta on 776 a e.K.r., sellest aastast on
säilinud olümpiavõitjate nimed. 776. a e.K.r toimunud mängudeks kogunes Olümpiasse
osavõtjaid kõikidest Vana.Kreeka tähtsamtest riikidset. Kavas oli oli üks spordiala-
staadionijooks (192,27 m).
Olümpiamängude osatähtsus kasvas iga olümpiaadiga, suurenes osavõtvate arv.
Olümpiamängude hiigelajal osalesid mängudel peaaegu kõigi Vahemere-äärsete
kultuurrahvaste esindajad. Mängude ajaks kehtestati nn. Püha rahu, s,t katkestati
igasugune sõjategevus. Pidevalt täienes olümpiamängude kava. Jooksudistantsid
pikenesid, joosti edasi-tagasi 2, 8 ja 24 staadioni pikkust. Hakati võistlema maadluses,