' Rhavastiku asutus Rahvastiku rände põhjused ja suunad Ränne migratsioon Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast. Põhjused paremate eu ja töö tingimuste otsingud. Euroopa liidu piires toimib vaba tööjõu liikumine seega ka riikidi vaheline ränne. Ida euroopa toimub aktiivne välja ränne lääne euroopasse ja põhja ameerikasse (USA ja Kanada). Välja ränne õpingute ja paremate töötingimuste otsingutele. Põhja- ameerika toimub aktiivne sisseränne ladina ameerikast, aasiast, euroopast (usa Kanada) eelkõige paremate elu ja töö tingimuste otsingul. Ladina ameerika toimub aktiivne välja ränne põhja ameerikasse, vähem euroopasse paremate elu ja töö tingimuste otsingule.
Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud