jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud aastakümneid ja varieeruvad erinevates riiikides. Riigi tunnused ja funktsioonid Tunnused o Territoorium o Rahvastik o Iseseisev avalik võim Funktsioonid o Riigivõimu otsus on kõigile kohustuslik o Anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate puhul sunnivahendeid o Koguda makse o Valitsemine, ehk korraldada elu riigis Riigi sümbolid o Hümn o Vapp o Lipp o (raha)
koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Algas 1973 ja lõppes 1975 1. aug kui allkirjastati lõppdokument. See koosnes 3 osast: I Euroopa julgeolek. II teadus-, tehnika- ja majanduskoostöö III koostöö sotsiaalvallas. Protsessi eestvedajaks oli Kekkonen. Protsess oli võit Moskvale, kuna NSVL saavutas Läänelt tunnustuse pärast II ms maailmas kehtima hakanud maailmakorraldust. St. leppisid NSVL tegevusega ja ei kritiseerinud kommunismi. STAGNATSIOON BALTI RIIIKIDES Majanduse taandareng: loodi suurettevõtted, kvaliteedile ei pandud rõhku, loodusvaenulik tootmine. Tarbekaupade defitsiit. Kultuuris tugevnes kontroll mõtteavalduste üle. BALTI RIIKIDE VÕITLUSED Noorsoo rahutused, põrandaalused rühmitused. 1979. a kirjutasid Balti teisitimõtlejad alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääne riikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ja tagajärgede likvideerimist. 1980. a koostati 40
turu kokku varisemine, tänu NSVL odavalt turule viidud vili), tagajärjed suur tööpuudus (laenukoormus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus), majanduse kokkuvarisemine (inimesed kaotasid kodud ja varanduse), inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks, lahendus riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda,
annaabi.ee 
