REALISM JA GRUUSIA SÕDA
tunnustama mõlemad pooled. Antud juhtumis on aga üks pool pigem demokraatlik ning teine
pigem autoritaarne, siit ka põhjus, miks kahe riigi õiguse- ning moraali mõisted nõnda erninevad
on. Venemaa, kui mitte veel demokraatlik riik ei järgi loogliselt ka demokraatlikke reegleid vaid
käitub rahvusvahelisel areenil oma südametunnistuse ning huvide järgi. Venemaa poolelt võib
jälle väita, et tegu on oma riigi majanduse kaitsmiseks tehtud operatsiooniga.
Siin tuleb arvesse võtta ka riiide ajaloolist tausta, kust selgub, et tegu on mõnes mõttes veel 2
ideoloogia võitlusega: Nõukogude Liidu kommunismi pärand Venemaal ning sirguv demokraatia
Gruusias, mida toetab lääs.
Realismi teoorias mängib rolli ka riikide mõjuvõimu demonstreerimine. Kuidas muidu saaks
nõrgemad riigid aimu oma viletsamast olukorrast. Ka seda juhtumit võib vaadelda mõnes mõtted
Venemaa jõudemonstratsioonina, näitamaks läänele, et hoolimata nende toetusest Gruusiale on