Hitleri ja Stalini vahel. Saksa okupatsioon oli Punaste omast erinev ja mitte nii represseeriv rahvale. See oli veidi kergem aeg inimestele, kuigi toimus sõjategevus ja eestlased pidid tihtilugu sõdima oma kaasmaalase vastu. Palju inimesi põgenes võimaluse tekkimisel Eesti pinnalt. Veel jõudsid eesti mehed ka Soome vägede koosseisus, see oli veel üks võimalus sõdida Nõukogude Liidu vastu. Saksa okupatsioon lõppes 1944. a, kui Punaväed vallutasid Eesti alad tagasi ja kehtestasid oma riigkorra lõplikult, sellega oli ka suurem vastupanu lõppenud ja algas pikk okupatsiooni periood. II maailmasõda oli eesti rahvale kurnav, kurb ja keeruline aeg. Mehed sõdisid erinevates gruppides, tihti oma kaasmaalase vastu, inimesi küüditati, põgeneti kodumaalt ja need, kes jäid pidid kohutavaid repressioone üle elama. Sõda külvas nälga ja viha, surm käis üle maa, elu oli kõike muud kui lihtne, aga vaatamata sellel toimus vastupanu ja kange iseloomuga
Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähedas 15.nov otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal, selles on tagantjärele nähtud ka Eesti riikluse õiguslikku teket. Saksa okupatsioon (veebruar-november 1918)- Kehtestati saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik
annaabi.ee 
