hakati aga riik hoopis teisiti mõistma. Tekkis arusaam rahvusriigist, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, need on kodanikud, mitte kuningas Rahvusriik ei kuulu mitte kellelegi teisele kui ainult selle riigi teritooriumil elavale rahvale ehk rahvusele Riiki hakati nägema rahvuslike huvide täideviijana. Rahvus kui riigikodanike peamine kogum peab valitsusepoliitikat suunama ja kontrollima Võrreldes varasemate riigivormidega, suhtub rahvusriik teisiti ka oma teritooriumisse, pidades seda peaaegu pühaks. Rahvusriigi piir on enamasti määratud rahvuse ajaloolise asula või looduslike oludega ega ole kergesti muudetav. Konstitutsiooniline riigikord Uusaegse riigi keskseks dokumendiks sai konstitutsioon ehk põhiseadus, milles olid täpselt kirjas riigi ülesanded, riigiasutuste võimupiirid ja kodanike õigused. Valitsejad, kellel võisid küll olla
loodud konkreetse ühiskonna jaoks. Pole mõtet tuua võõrast õigust sisse ja arvata, et see hakkab kohe toimima. Tuleb arvestada rahva vaimu. Seadusandja peaks sotsiaalseid vajadusi arvestada ka siis, kui see tema enda põhimõtetega pole eriti kooskõlas. Rahva vaimu arvestamine on oluline ka õigussubjektide seisukohalt vaadates. Inimene täidab seadusi siis, kui ta tunneb, et need on tema enda mõtted. Võrdsuse ja ebavõrdsuse vaim eksisteerivad samuti ühiskonnas. Need on seotud riigivormidega. Võrdsuse vaim seondub demokraatiaga, ebavõrdsuse vaim juhib reeglina türanniat, monarhiat. Võrdsuse vaimu ei tohi ülemäära olla kui seda hakatakse ebaproportsionaalselt üleval hoidma, siis see võib viia demokraatia hävimisele. 19.sajandil tekkis ka konfliktiteooria, mille üks tuntumaid esindajaid on Karl Marx (1818- 1883) Saksa majandusteadlane, filosoof ja sotsioloog, kes tegi majandusteaduslikke
annaabi.ee 
