Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941
asutus, seepärast saatis valitsus selle 2. oktoobril 1934. aastal laiali, kuid jättis niinimetatud
vaikivasse olekusse: uusi valimisi ei korraldatud. Poliitiliste erakondade tegevus peatati 1935.
aasta märtsis. Asutati rahvaliikumine Isamaaliit, mis oli ainus seadusega lubatud poliitiline
liikumine.
1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus
1. jaanuaril 1938. aastal. Selle põhiseadusega nähti ette kahekojaline parlament: Riigivoliko-
gu oli parlamendi alamkoda, mis koosnes 80st rahva poolt valitud esindajast, ning Riiginõu-
kogu oli parlamendi ülemkoda, kuhu kuulus 40 liiget: kohalike omavalitsuste, kahe suurima
kiriku, kahe ülikooli ja kutsekodade esindajad ning kümme presidendi poolt nimetatud lii-
get. Riigipeana oli presidendil laiaulatuslik võim ja ta oli täitevvõimu juht; peaminister oli
valitsuse eesistuja. Konstantin Päts valiti presidendiks 1938. aasta aprillis. Poliitiliste parteide
tegevus jäi keelatuks