Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi thtsust ja mju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, ppis tantsima balletti jne. htlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lpp ei olnud talle just kige roosilisem (riigivlg kasvas, oli mitmeid nljahdasid, pikad ja kurnavad sjakigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mttesse teda kukutada ning ka tema poja Louis XV valitsusaeg mdus suuremate probleemideta. See on kll vga vaieldav, ent ilmselt on just Louis XIV see, kes paneb aluse monarhia hvingule ning "istutab" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suuda
ja seetõttu on neid aegade jooksul kohandatud riigis kehtivale majanduspoliitilistele eesmärkidele sobivamateks. Konjunktuuri mõjutamiseks ja kasvupoliitilistel eesmärkidel (stabiliseerimiseks ja stimuleerimiseks) on valitsusel vaja vabu eelarveressursse e. reservfondi, mille moodustamist 74 klassikalised eelarvepõhimõtted, s.h. kvantitatiivse ja kvalitatiivse spetsialiseerituse printsiibid ette ei näe. 45.Eesti riigieelarve: eelarveprotsess. 46.Eelarve tasakaal, puudujk ja riigivlg. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Igal aastal koostatav riigieelarve on valitsuse tähtsaim dokument ning oluline vahend riigivalitsemiseks. Riigieelarve valmimisse annavad oma panuse väga paljud riigiasutused, mitmed organisatsioonid ning parlament. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus
annaabi.ee 
