vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes vägivalda ning hukkas kristlike, levis ka märtrite ehk ristiusu nimel hukkunute kultus. Kui aga 313. aastal keiser Constantanius ristiusu legaliseeris, kasvas kristlaste
Auspiitsid - ennustasid tulevikku lindude lennu ja välgu noolte järgi. Haruspiitsid - ennustasid loomade sisikonna järgi. Vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis. Roomlased tunnistasid jumalikku, ebainimlikku väge - kreeklased mitte. Alates Caesari ajast tekkis Roomas keisri kultus - kõiki keisreid hakati jumalateks pidama. Peale keisri surma hakati tema kujule ohvreid tooma. Neid, kes ohvreid ei toonud, peeti riigivastasteks. Caligula [Saapake] - Tiistuse kasulaps, Rooma keiser. Sai omale säärase nime, kuna kandis lapsena suuri sõjaväe saapaid. 15 3.4.4 KRISTLUSE TEKKIMINE. Alguse sai juutide juures, palsetiinas, mis allus Roomale autonoomse piirkonnana. Juutide viimane suur kuningas ol Herodes Suur, kellel ei olnud riigi juhtimises migisuguseid välispoliitilisi õigusi. Herodes Suure templist, mis tema ajal ehitati on alles ainult üks müür - nutu
annaabi.ee 
