Ajaloo uurimustöö
võitlesid erinevatel pooltel. 1914. aasta augustikuus alanud sõda ja äge Saksa-vastane
propaganda võeti eestlaste poolt esiotsa hästi vastu oli see ju kenasti kooskõlas rahva suure
enamuse sakstevastase hoiakuga ja ärkamisaegsete rahvuslike müütidega. Vene riigivõimud
alustasid mõõdukaid baltisakslaste vastu suunatud repressioone: keelati saksa keele avalik
kasutamine, suleti baltisaksa seltse, koole ja väljaandeid, arreteeriti või saadeti maalt välja
mõned spionaazis või riigivastalisuses süüdistatud pastorid ja mõisnikud. Balti erikorda
rünnati ägedalt Vene Riigiduumas ja ajakirjanduses. Oma positsioone kaotavad rüütelkonnad
pakkusid eestlastele nüüd maaomavalitsuse ümberkorraldamist ja taluperemeestele
maapäevast osavõtuõigust pariteetsetel alustel suurmaaomanikega. Osa juhtivamaid eesti
poliitikamehi kaldusidki pakutud kätt vastu võtma, kuid tsaarivalitsus lükkas kõik reformid
venimahakanud sõja lõpuni edasi