Hõbe
aastaaastalt. Ülejäänud 80%hõbedast saadakse plii, tsingi, vase, koobalti, nikli, kulla ja
uraanimaakide töötlemise kõrvalsaadusena, kusjuures peamiseks on pliitsingimaagid, mis annavad umbes
50% hõbedatoodangust. Aastal 1975 oli kapitalistlike riikide hõbedavajadus üle 11 000 tonni, toodeti aga
umbes 8000 t. Nõudmise ja pakkumise vahe kaeti sekundaarse hõbedaga, mis saadi müntide
ümbersulatamisest ja riigivarudest.
Lääne spekulantide kulla afäärid ja kullapalavik on üldtuntud. Ka hõbe on palju pahandusi teinud.
Möödunud sajandil leiti ohtrasti ehedat hõbedat ja puhkes nn Nevada hõbedabuum. Avantüristid
kasutasid olukorra kohe ära ja vedasid kaevandustesse, kus hõbedat oli vähe, ümbersulatatud hõbedatükke
näitamaks maardla hõbedarikkust. Seejärel müüsid nad maatükki koos kaevandusega kõrge hinna eest
maha