Naivism
kunstiga. Ühtedeks tähtsamateks naivismi joonteks võib pidada täpse järgnevuse ja
traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne
avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele.
Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma
ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab-
lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima
(sama autori "Näärivana kalastab").
Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on
selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit
ka nt lokaaltoonide kasutamine.
Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii
välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka